Kindlustusele spetsialiseerunud advokaadina olen aastaid osalenud kohtuvaidlustes, kus on arutluse all Eesti inimestega juhtunud õnnetused. Ja selle käigus olen märganud, et sageli ei saa kannatanu tegelikult sellist moraalse kahju hüvitist, millele tal õigus oleks.
Näiteks, Eesti seaduste aluseks on Saksamaa seadused. See justkui looks eelduse, et kahju kannatanul on õigus ka sarnasele hüvitisele, aga praktikas see ei toimi. Keskmine palk on Saksamaal vaid 2,5 korda suurem kui meil, aga moraalse kahju hüvitised näiteks liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud raskete tervisekahjustuste korral on 10–15 korda suuremad. See ei ole loogiline ega aus!
Mulle paistab, et Eesti inimene ei julge veel enda õiguste eest seista. Näiteks, Soome patsiendikindlustuse süsteemis registreeritakse aastas umbes 9000 ravivea nõuet, Eestis alla 200. Rahvaarv Soomes on 4,2 korda suurem kui meil, aga ravivigu esineb 10 korda rohkem? Kindlasti mitte, pigem jätavad Eesti inimesed raviveast lihtsalt teatamata.
Valdkondi, kus moraalne kahju jääb õiglaselt hüvitamata, on muidugi veel. Minu tasuta esmane konsultatsioon ongi mõeldud selleks, et saaksid ausa hinnangu, kas ja mil määral on sul tegelikult lootust kahjuhüvitist taotleda.
