Riigikogu võttis vastu ravimiseaduse muudatused, millega kehtestatakse alates 01.05.2022 vaktsiinikindlustus.

Milleks vaktsiinikindlustus ja millal selle alusel patsiendile kahju hüvitatakse?

Suurim Eestis toimunu liiklusõnnetuse tagajärjel makstud moraalse kahju hüvitis on 100 000 eurot. Kommenteerisin Postimehes raskes liiklusõnnetuses halvatuks jäänud naisterahva lugu. Liikluskindlustuse seaduse järgi on isikukahju kindlustussumma 5,6 miljonit eurot, sellele vaatamata varjas kindlustusselts väikeste laste halvatud ema eest, et kannatanul on õigus mitmele hüvitisele. Arusaamatu oli kindlustusseltsi nõue, et kui kannatanu ei leia tuhande euroga kuus endale hooldajat (24/7 ehk siis rohkem kui kolme inimese täistööaeg), siis tuleks ta panna hooldekodusse ehk lastest eraldada. Ajakirjanduse ja advokaadi sekkumise järgselt on tänaseks kannatanu olukord oluliselt peaks kindlustusselts maksma ka hüvitise, mida klient ei ole nõudes märkinud, kuid mille kohta on kindlustusandjal piisav teave hüvitamiseks - kahjuks siiski väga tihti seda ei tehta. Väide, et "ärge kasutage juristi" võib küll kindlustusseltsi kulude kokkuhoiu osas olla õige aga konkreetse kannatanu näitel on see tihti vältimatu, sest vastasel juhu jäetakse kannatanu üldse hüvitisest ilma.
Vaata täpsemalt Postimehes.

• COVID-19 vaktsiinide ohutus on väga kõrge – tõsisemaid tervisekahjusid esineb haruharva. Näiteks, 22. novembri hommiku seisuga oli Eestis manustatud üle 1,6 miljoni vaktsiinidoosi, millest kõigi võimelike kõrvaltoimete ja vaktsiini ebaefektiivsuse kohta esitati Ravimiametile teatisi vaid 0,37% dooside kohta (5950 teatist). Teatisi, milles kirjeldati vähemalt ühte tõsist võimalikku kõrvaltoimet ja mille puhul esines ajaline seos, on veel vähem – 237. Kõige tavalisemad kõrvalnähud on süstekoha valu, väsimus ja palavik, mis paranevad ise paari päeva jooksul. 
• Kuidas aga toimub kahju hüvitamine nendel haruharvadel õnnetutel juhtudel? 
• Kes vastutab vaktsiinikahjude eest? 
• Miks me vajame loodavat vaktsiinikahjude süsteemi läbi kindlustuse?

Andsin veebiseminari ravivigade teemal. Rääkisin sellest, mida loetakse raviveaks ning millised on ravivea esinemisel isiku õiguslikud võimalused. Tõin välja, et võrreldes näiteks Soomes registreeritud ravivigade juhtumitega võib järeldada, et Eestis jätavad paljud inimesed raviveast teatamata. Arutleme seminaril, miks see nii on ning kuidas võiks pilti muuta loodav patsiendikindlustuse süsteem. Veel tuleb seminaril juttu isiku õiguslikest võimalustest tõsiste vaktsiini kõrvaltoimete esinemisel ning loomisel olevast vaktsiinikahjustuste fondist.
Veebiseminar on järelvaadetav veebis siin.