Mis on mittevaraline ehk moraalne kahju?
Moraalset kahju eristab varalisest kahjust see, et moraalse kahju tekkimine ei vii kannatanu vara vähenemiseni. Võlaõigusseaduse järgi hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kannatanu kehalist ja hingelist valu ning kannatusi.Moraalse kahju alla kuuluvad:
- juhtunu psühholoogiline mõju ehk juhtumi tagajärjel tekkinud hingeline valu ja kannatused (nt alandustunne, solvumine, hirm, nördimus, mure ja kaotusvalu, samuti märkimisväärsed olmelised ebamugavused);
- heaolu langus ning elurõõmu kaotus (elurõõmu ilmajäämiseks tuleb pidada olukorda, mil kahju põhjustamise tagajärgede tõttu on kannatanult võetud ära võimalus elada edaspidi oma elu täpselt samasuguse kvaliteediga, nagu tal oli võimalik seda teha enne kahju tekitamise juhtumit);
- füüsiliselt tuntavad valu ja kannatused, mida inimene võib talle kahju tekitamisel tunda.
Näidisolukorrad, millal võiksid moraalse kahju hüvitamist taotleda »
Moraalse kahju hüvitamine on võimalik näiteks:
- kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisel – seda näiteks liiklusõnnetuse tööõnnetuse, arsti ravivea või ka kurjategija teo tagajärjel;
- inimese surma või raskete vigastuste või tervisekahjustuse põhjustamisel, millega kaasnevad selle isiku lähedaste suured hingelised kannatused;
- isikuõiguste rikkumisel, näiteks kui sind laimatakse ja solvatakse; samuti ebaseadusliku vabaduse võtmise puhul;
- erandjuhtudel isikliku mälestusväärtusega asja (nt perekonna reliikviaks olevad ehted) hävingu või kaotsimineku korral, kui kannatanul oli asjaga emotsionaalne side;
- muud seaduses ettenähtud juhud, eriti näiteks pakettreisilepingu korral hüvitis kasutamata puhkuseaja eest;
- lepingulise kohustuse rikkumise korral, kui kohustuse eesmärk oli mittevaralise kahju hüvitamine ja võlgnik mõistis või oleks pidanud olenevalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest mõistma, et rikkumine võib põhjustada moraalset kahju.
