Kahjuhüvitised tööõnnetuste puhul
Töötamisega seotud riskide puhul tuleb eristada kahte asja: tööõnnetusi ja kutsehaiguseid.- Tööõnnetus on ootamatu ja ettekavatsemata sündmus, mh vägivallaakt, mis toimub töötajaga töö käigus või tööga seoses ja mille tõttu töötaja saab füüsiliselt vigastada, haigestub või saab surma. Tööõnnetuse peamiseks tunnuseks on, et tervisekahjustus toimub töö käigus.
- Kutsehaigus on mis tahes haigus, mille määravaks põhjuseks on kokkupuude tööga seotud riskiteguritega. Nii näiteks võib kutsehaigus tekkida vibratsioonist, mürast, temperatuurist, ohtlikest kemikaalidest, füüsilise töö raskusest, sundasendist jne.
Kes tööõnnetuse tagajärjel tekkinud kahju hüvitab?
Kuigi aastatel 1913–1940 kehtis Eestis kohustuslik tööõnnetuskindlustus ja hetkel kehtib kohustuslik tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus ka paljudes Euroopa riikides, ei ole Eesti poliitikud suutnud viimase rohkem kui 20 aastase vaidluse jooksul sarnast seadust vastu võtta. Siiski on nii mõnelgi tööandjal sõlmitud vabatahtlik tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus, mis sageli muudab kahju hüvitamise kannatanutele kiiremaks ja kergemaks. Moraalse kahjuga seoses ei pruugi see aga aidata, siin tuleb hüvitise saamiseks pöörduda kohtusse.
Kui suured on hüvitised?
Hüvitise suurus on väga kõikuv, olenedes valdkonnast, asjaoludest ning õnnetuse iseloomust. Täpsema vastuse saab anda konsultatsioon meie juristiga.Vaata näiteid Eesti kohtutes varem välja mõistetud hüvitistest »
«Olen osalenud kahes töögrupis, mis on üritanud välja töötada kohustuslikku tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustust, mis hüvitaks töötajatele tekkinud kahju. Kahjuks poliitiliste erimeelsuste tõttu ei ole vastavat seadust siiani vastu võetud.»
Olavi-Jüri Luik
vandeadvokaat
vandeadvokaat
