1. Kui hinnatakse kannataja moraalset kahju, kuidas kujuneb summa suurus?
Mittevaralise (moraalse) kahjuhüvitise suuruse määramisel on suurimaks probleemiks see, et mittevaralist kahju ei saa mõõta vahetult rahas. Kohtupraktikas sõltub mittevaralise kahju hüvitise suurus tervisekahjustuse või kehavigastuse raskusastmest ja “muudest asjaoludest” nagu funktsioonihäire sügavus ning ravi ja töövõime kaotuse kestus. Samuti arvestatakse kohtupraktikat – teisisõnu kohtunik otsib analoogsetel asjaoludel tehtud lahendeid. Lisaks arvestab kohus mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. 

Kohtupraktika järgi arvestab kohus mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel, sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise. Kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks olema sarnastel asjaoludel võrreldavad. 

Kehavigastuse või tervisekahjustuse puhul tuleb rahalise hüvitise suuruse määramisel arvestada erineva isikukahju (nt erineva tervisekahjustuse) tekkimisel selle tagajärgi kannatanule, st tema eeldatavat "valu suurust".

Mitmeteski Euroopa riikides (näiteks Itaalia ja Prantsusmaa) on siiski kasutusel tabelid, kus on kirjas erinevad vigastused ja võimalik mittevaralise kahju suurus.

 2. Eelmisel suvel Lasnamäel mõrvatud noormehe sugulased soovivad 100 000 eurot moraalset kahju. Kas see summa on noormehe elu väärt või kuidas sellelstel juhtudel arvutatakse moraalset kahju?

Mul on raske seda kommenteerida, sest ma ei tea selle loo fakte. Üldiselt on nii, et selleks, et inimesele endale tekkinud mittevaralist kahju saaksid pärijad nõuda, peaks hukkunud isik olema vähemalt mingi aja elanud pärast temavastast rünnet. 

Teine olukord on siis, kui eksisteerib nn „ruumiline lähedus“ ehk siis, et hukkunu lähedased nägid mõrva pealt. Kolmas võimalus on, et hukkunu lähedastel tekkis seoses mõrvaga endal raske tervisekahjustus. Seega moraalset kahju lihtsalt kellegi „elu väärtuse“ järgi välja mõista ei saa. Hüvitamise alused on muud.

2. Mis on maksimaalne moraalse kahju summa, millest kannataja saab nõuda?
Seadus ei sätesta maksimaalset hüvitise suurust. Mujal maailmas ulatuvad moraalse kahju hüvitised ka miljonitesse – nii tegelen hetkel ühe Prantsusmaa ja ühe Itaalia kaasusega, kus hüvitist nõutakse ca 1,5 miljonit. Eesti kohtupraktika sedavõrd suuri hüvitisi ei toeta – meie kohtupraktika suurim hüvitis oli 125 000 eurot ja see põhines omaksvõtul. Pigem jäävad Eestis hüvitised alla 50 000 euro. Nii näiteks oli nn Kopli tulistajate kaasuses kannatanule väljamõistetud moraalse kahju suurus 50 000 eurot.