Kõik on vast kuulnud olukorrast, kus juhtus õnnetus, mille vastu kannatanu justkui kindlustanud oli, aga ometi kindlustus kahju ei hüvitanud. Kuidas nii saab juhtuda? Ja kuidas õnnetuse korral käituda, et kindlustus ikkagi aitaks? 

Esiteks: vähenda võimaluse piires kahju!

Kliendi esimene kohustus pärast kahju toimumist on teha omalt poolt kõik, et kahju vähendada. Kindlustuslepingu sõlmimine ei tähenda, et inimene võiks oma varaga hooletult ümber käia!

Nii on elementaarne, et kui pesumasinal puruneb voolik, suletakse esimese asjana korteris vesi, et ülejäänud korter või alumised naabrid veega üle ei saaks uputatud. Kui torm lõhub katuse, püütakse katkised kohad kiiresti kinni katta, et vihma korral maja rohkem kahju ei saaks. Kindlustuslepingu olemasolu ei tähenda, et omanik võib olla hooletu. Alati tuleb võtta kasutusele mõistlikud ettevaatusabinõud, et kahjude süvenemist vältida! 

Kui klient ei ole olnud hoolas – näiteks ei ole vett kinni keeranud, kui pesumasin katki läks – võib kindlustus keelduda suurenenud kahju hüvitamisest. Näiteks võib kindlustus ütelda, et osa kahjust oleks saanud klient ise ära hoida. Siiski on kasulik teada, et kindlustus ei saa eeldada, et kindlustusvõtja riskib kahju puhul oma eluga. Näiteks põlevast majast asju välja tassima tormata kindlasti ei tule. Enda eluga riskida ei tohi.

Teiseks: anna juhtunust kohe teada!

Teine oluline kohustus on kindlustusjuhtumist teavitamine kohe, kui see võimalikuks osutub. See on oluline, et kindlustusselts saaks võimalikult kiiresti läbi viia neile olulisi toiminguid – näiteks tulla sündmuskohale ja see fikseerida ning koguda tõendeid kahju põhjustaja või põhjuste kohta.

Kui sa ei anna juhtumist kiiresti teada, ei pruugi kindlustus saada enda õiguseid piisavas mahus realiseerida, näiteks tuvastada kahju põhjustaja isikut või ise võtta ette samme, et vältida kahju suurenemist. See võib kindlustusele tuua kaasa lisakulusid ning teatud juhtudel pole tagantjärele enam isegi võimalik juhtunu uurimiseks vajalikke andmeid tuvastada. Näiteks kui parkimismajas toimub plekimõlkimine, kus süüdlane lahkus sündmuskohalt, aga sellest antakse teada alles kaks kuud pärast avariid, ei pruugi kindlustus enam süüdlast turvalintidelt teada saada.

Seadus nõuab kliendilt juhtumist viivitamatut teavitamist ning tihti näevad kindlustusseltsid enda lepingutes ette ka päevade arvu, mille jooksul tuleb kindlustusjuhtumist teavitada. Kui kindlustusvõtja tahtlikult ei teata kindlustusjuhtumist õigel ajal, võib kindlustusseltsil olla õigus kahju hüvitamisest keelduda.

Kolmandaks: tee kindlustusseltsiga koostööd!

Enamik kindlustuslepinguid ja ka seadus sätestavad, et kindlustusvõtja peab pärast õnnetust tegema kindlustusandjaga koostööd. Koostöökohustus tähendab, et kindlustusvõtja peab võimaldama kindlustusseltsil uurida kindlustusjuhtumi asjaolusid. Kui klient koostööd ei tee, siis ei saa ka kindlustus oma tööd teha.

Koostöökohustus hõlmab endas ka kohustust hoida kahjustatud ese kindlustusjuhtumi järgses olukorras, et kindlustusselts saaks seda uurida. Klient ei tohi kindlustusseltsi nõusolekuta teha enne kahju kindlakstegemist kahjustatud asja suhtes mingeid muudatusi.

See tähendab näiteks seda, et kui pesumasina voolik on purunenud, ei tohi seda asendada ega ka kahjustada saanud koridoripõrandat või alumise naabri seinu remontida, enne kui kindlustuse eksperdid on need üle vaadanud. Sama põhimõte kehtib liiklusõnnetuse puhul – sõidukit või õnnetusse puutuvaid esemeid tohib enne politsei kohalejõudmist liigutada vaid siis, kui teiste sõidukite liiklus on võimatu ja eelnevalt on ära märgitud sõiduki ja esemete asend ning jäljed.  

Koostöökohustusega seondub ka nõue, mida kindlustusseltsid tihti esitavad: kui toimub kindlustusjuhtum, peab klient juhtunust kohe pädevatele ametivõimudele teatama. Näiteks tulekahju korral tuleb helistada päästeteenistusse, liiklusõnnetuse korral liikluspolitseile, varguse korral politseile jne.

Neljandaks: milliseid dokumente kindlustus tohib nõuda?

Heade tavade ja kommetega kooskõlas käituv kindlustusselts nõuab vajalikud dokumendid kindlustusvõtjalt välja ühe korraga ega kasuta venitamistaktikat. Rusikareegel on, et mida suurem on kindlustusvõtja nõutav kindlustushüvitis, seda rohkem nõutakse ka tõendite esitamist. Küll aga tasub teada, et näiteks varastatud asjade soetusdokumendid nõutavate dokumentide hulka tingimata ei kuulu.

Kohus on leidnud, et kindlustusseltsile esitatud varastatud asjade soetamisdokumendid ei tõenda iseenesest veel seda, et asjad ka kindlustusjuhtumi ajal olemas olid. Seetõttu tingimus, mis paneb kindlustusvõtjale kohustuse esitada soetusdokumente, võib olla tühine. Mõistlik ei pruugi olla tõendite nõudmine eraldivõetuna vähem väärtuslike asjade olemasolu kohta (nt DVD-plaadid), mille soetamisdokumentide säilitamist inimeselt tavajuhul ei oodata. Selliste vähem väärtuslike esemete olemasolu saab tõendada muude tõenditega – näiteks tunnistaja seletuste abil.

Viiendaks: ka pärast kindlustusjuhtumit ei tohi tarvitada alkoholi

Näiteks kaskokindlustuses on sõidukijuhi alkoholijoove üks asjaolu, mis välistab kindlustusseltsi hüvitamise (see on ka üks peamisi põhjuseid, miks sõidukijuhid pärast õnnetust tihti sündmuskohalt lahkuvad, kuigi nad seda teha ei tohi). Mis saab aga olukorras, kus kindlustusvõtja väidab, et ta tarvitas alkoholi pärast liiklusõnnetust, aga enne politsei saabumist?

Kohtud on jaatanud kindlustusseltsi õigust sellises olukorras hüvitamisest keelduda. Kohtud on leidnud, et pärast õnnetust alkoholi tarvitamine mõjutab otseselt kahju asjaolude väljaselgitamist. Muuhulgas välistab see sõidukijuhi joobe tuvastamise, mis omakorda takistab kindlustusseltsil kindlaks teha, kas ja mis ulatuses kindlustusandja peab kindlustuslepingut täitma.
 

Kuuendaks: ära valeta juhtumi asjaolude kohta

Mitte mingil juhul ei tohi kindlustusjuhtumi asjaolude kohta valetada, isegi kui see vale tundub nagu tühiasi. Kohtud on leidnud, et sellises olukorras on kindlustusel õigus kahju hüvitamisest keelduda.

Näiteks juhtum, kus kindlustusvõtja esitas kindlustusseltsile pärast sõiduki vargust ainult ühe komplekti sõiduki võtmeid ja hüvitistaotluse kohaselt andis teise komplekti sõiduki võtmeid politseile. Hiljem aga selgus, et ühte võtmekomplekti tegelikult politseile üle ei antud, vaid see varastati kindlustusvõtjalt kohvikus olukorras, kus võtmed olid jäetud järelevalveta jope taskusse. Kindlustuseltsil oli seega õigus kahju hüvitamisest keelduda.

Kirjeldatud juhtumi puhul leidis kohus, et kuigi kindlustusvõtja on kindlustussuhtes nõrgem pool, on kindlustusseltsil õigus keelduda hüvitise maksmisest, kui kindlustusseltsile on antud valeinformatsiooni sündmuse asjaolude kohta ning seetõttu ei ole võimalik kindlaks teha kahju tekkimise tegelikke asjaolusid, kindlustusselts hüvitamiskohustust ja selle ulatust. Nimetatud asjaolude kindlakstegemine on kindlustusseltsile oluline huvi, et välistada kindlustuspettuseid.

Seitsmendaks: millist rolli mängib kindlustusjuhtumiga seoses algatatud kriminaalasi?

Kui kindlustusjuhtumiga seoses (näiteks liiklusõnnetus, tulekahju vms) on algatatud kriminaalasi, siis kas kindlustusselts saab otsustamist edasi lükata? Lühike vastus on, et ei saa. 

Vaidluses, kus kindlustusselts põhjendas täitmise viivitust kriminaalmenetlusega, on kohus leidnud, et kuigi kindlustusselts kehtestas endale kindlustustingimustes võimaluse väljamaksmine edasi lükata, kui algatatud on kriminaalmenetlus või ametkondlik juurdlus, on selline ühepoolselt kehtestatud tingimus ebamõistlik ja seega on selline tüüptingimus tühine.