Hambaarsti külastus tähendab enamasti vaid lühiajalist ebamugavust – mõni süstlatorge, natuke puurisurinat ja valmis ongi. Mõnikord aga võib hambaarstil midagi viltu minna. Mida sel puhul ette võtta?
Enne kui hambaarstide töös juhtunut lähemalt vaatleme, teeme kiire meeldetuletuse, mis on raviviga.
Tervishoiuteenuse osutaja (TTO) kohustub osutama patsiendile tervishoiuteenust – vaatama patsiendi arstiteaduse reeglite järgi tema tervise huvides läbi, teda nõustama ja ravima, samuti teavitama patsienti tema tervisest ja ravi käigust ning tulemustest. Kõike seda peab ta tegema arstiteaduse üldisel tunnustatud tasemel, mille hindamisel on abiks Sotsiaalministeeriumi juures töötav tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjon (TKE).
Raviviga tähendab üldistatult seda, et tervishoiuteenust on osutatud arstiteaduse üldisest tasemest madalamal tasemel. See tähendab, et ravi juures on kas midagi kahe silma vahele jäetud, eksitud ravijuhendi vastu, valitud tavapäraselt mittekasutatav ravimeetod, pandud vale või mittetäielik diagnoos, määratud vale ravim vms. Täpsema selgituse leiad selles pikemas artiklis ravivigadest.
Patsient pöördus hambaarsti vastuvõtule sooviga paigaldada kroonid ülemistele hammastele. Ravi kestis 1 aasta ja 8 kuud, mille jooksul patsient käis vastuvõtul 37 korda. Lepiti kokku, et paigaldatakse sildprotees ning selle käigus pidi arst paigaldama kroonid hammastele D16 kuni D27.
TKE hindas, et ravi plaaniti ja teostati vales järjekorras. Kõigepealt valmistati ajutine sild (hammastele DD 17–27) ja pärast seda hakati teostama korraga seitsme hamba juureravi. Seetõttu tuli silda korduvalt suust eemaldada ja tagasi tsementeerida. Kaua aega võtnud juureravi viitab puudulikule diagnoosimisele ja ravimetoodika tundmisele, mistõttu teostatud hambaravi ei vastanud kaasaegse hambaravi headele tavadele.
Ringkonnakohus nõustus ekspertkomisjoni hinnanguga ning mõistis patsiendile kahjuhüvitiseks välja implantoloogilise ravi maksumuse 12 670 eurot ja mittevaralise kahju hüvitise 2000 eurot.
Juhtum 2: Tartu Ringkonnakohtu 28.05.2018 kohtuotsus tsiviilasjas 2-15-9940
Patsiendil fikseeriti ülalõuas puuduvatele hammastele kroonid ja sildproteesid ning kohtus vaieldi selle üle, kas tervishoiuteenuse lepingut täideti korrektselt ning kas ja millises ulatuses hambaarst lepingu täitmata jätmise eest vastutab.
TKE hinnangul ei vastanud hambaarsti tegevus hambaravi teenuse osutamisel tervishoiuteenuse osutamise heale tavale. Raviteenuse osutamise käiku ei dokumenteeritud nõuetekohaselt, samuti puudusid raviplaan, röntgenülesvõtte mudelid ning ravikaardi sissekannetes ei olnud kirjeldust patsiendi soovide ja seisundi kohta. Lisaks ei vastanud hambaarsti tegevus arstiteaduse üldisele tasemele. Tervishoiuteenus peab vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. Vajaduse korral peab tervishoiuteenuse osutaja suunama patsiendi eriarsti juurde või kaasama eriarsti.
Ringkonnakohus leidis, et TKE otsus tõendab hambaarstilt tavaliselt oodatava hoolsuse puudumist, sh dokumenteerimiskohustuse täitmisel, ning et hambaraviteenuse osutaja peab nüüd tõendama, et ta ei vastuta kohustuse rikkumise eest. Seda nad teha ei suutnud, mistõttu mõisteti hambaarstilt välja patsiendile tekkinud varaline kahju ning lisaks mittevaraline kahju 1000 eurot.
Küll aga tuleb kasuks, kui on konsulteeritud mõne meditsiiniasjatundjaga, sest oluline on probleem õigesti sõnastada ning hinnata kogu meditsiinilist pilti tervikuna. Seega võiks enne TKEd pöörduda teisese arvamuse saamiseks mõne teise sama valdkonna eksperdi juurde, näiteks konkureerivasse meditsiiniasutusse. Teine arst või ekspert peaks suutma öelda, kas on üldse mõtet raviviga kahtlustada ning komisjoni poole pöörduda.
Kui otsus TKEsse pöörduda on tehtud, tuleb komisjonile esitada allkirjastatud avaldus tehtud protseduuri ning tekkinud probleemi kirjeldusega. Avaldus peab olema selgelt ja arusaadavalt sõnastatud ning peab sisaldama:
Komisjon võib oma otsuses teha ettepanekuid, anda nõu või soovitusi, kuid ei saa kohustada arsti või raviasutust kompenseerima patsiendile arstliku vea tagajärjel tekkinud kahju. Rahalise hüvituse saamiseks võib patsient pöörduda kohtusse. Kahjunõude esitamine toimub eraldiseisvalt ja siin oleks juba mõistlik juristi poole pöörduda.
____________
Tervishoiuteenuse osutaja (TTO) kohustub osutama patsiendile tervishoiuteenust – vaatama patsiendi arstiteaduse reeglite järgi tema tervise huvides läbi, teda nõustama ja ravima, samuti teavitama patsienti tema tervisest ja ravi käigust ning tulemustest. Kõike seda peab ta tegema arstiteaduse üldisel tunnustatud tasemel, mille hindamisel on abiks Sotsiaalministeeriumi juures töötav tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjon (TKE).
Raviviga tähendab üldistatult seda, et tervishoiuteenust on osutatud arstiteaduse üldisest tasemest madalamal tasemel. See tähendab, et ravi juures on kas midagi kahe silma vahele jäetud, eksitud ravijuhendi vastu, valitud tavapäraselt mittekasutatav ravimeetod, pandud vale või mittetäielik diagnoos, määratud vale ravim vms. Täpsema selgituse leiad selles pikemas artiklis ravivigadest.
Hambaarsti ravivead: näited kohtupraktikast
Juhtum 1: Tallinna Ringkonnakohtu 28.08.2019 kohtuotsus tsiviilasjas 2-13-52963Patsient pöördus hambaarsti vastuvõtule sooviga paigaldada kroonid ülemistele hammastele. Ravi kestis 1 aasta ja 8 kuud, mille jooksul patsient käis vastuvõtul 37 korda. Lepiti kokku, et paigaldatakse sildprotees ning selle käigus pidi arst paigaldama kroonid hammastele D16 kuni D27.
TKE hindas, et ravi plaaniti ja teostati vales järjekorras. Kõigepealt valmistati ajutine sild (hammastele DD 17–27) ja pärast seda hakati teostama korraga seitsme hamba juureravi. Seetõttu tuli silda korduvalt suust eemaldada ja tagasi tsementeerida. Kaua aega võtnud juureravi viitab puudulikule diagnoosimisele ja ravimetoodika tundmisele, mistõttu teostatud hambaravi ei vastanud kaasaegse hambaravi headele tavadele.
Ringkonnakohus nõustus ekspertkomisjoni hinnanguga ning mõistis patsiendile kahjuhüvitiseks välja implantoloogilise ravi maksumuse 12 670 eurot ja mittevaralise kahju hüvitise 2000 eurot.
Juhtum 2: Tartu Ringkonnakohtu 28.05.2018 kohtuotsus tsiviilasjas 2-15-9940
Patsiendil fikseeriti ülalõuas puuduvatele hammastele kroonid ja sildproteesid ning kohtus vaieldi selle üle, kas tervishoiuteenuse lepingut täideti korrektselt ning kas ja millises ulatuses hambaarst lepingu täitmata jätmise eest vastutab.
TKE hinnangul ei vastanud hambaarsti tegevus hambaravi teenuse osutamisel tervishoiuteenuse osutamise heale tavale. Raviteenuse osutamise käiku ei dokumenteeritud nõuetekohaselt, samuti puudusid raviplaan, röntgenülesvõtte mudelid ning ravikaardi sissekannetes ei olnud kirjeldust patsiendi soovide ja seisundi kohta. Lisaks ei vastanud hambaarsti tegevus arstiteaduse üldisele tasemele. Tervishoiuteenus peab vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. Vajaduse korral peab tervishoiuteenuse osutaja suunama patsiendi eriarsti juurde või kaasama eriarsti.
Ringkonnakohus leidis, et TKE otsus tõendab hambaarstilt tavaliselt oodatava hoolsuse puudumist, sh dokumenteerimiskohustuse täitmisel, ning et hambaraviteenuse osutaja peab nüüd tõendama, et ta ei vastuta kohustuse rikkumise eest. Seda nad teha ei suutnud, mistõttu mõisteti hambaarstilt välja patsiendile tekkinud varaline kahju ning lisaks mittevaraline kahju 1000 eurot.
Hambaarsti raviviga: näide meie praktikast
Patsiendile teostati alalõualuu osteotoomia ortognaatseks korrektsiooniks. Pärast operatsiooni teostati CBCT uuring (3D-röntgen), mis väidetavalt oli korras ning patsient lubati koju. Kordusvisiidil aga vaatas hambaarst uuesti varasemat CBCT uuringut ning leidis, et operatsioonil on toimund viga, mistõttu oli patsiendi alalõualuu keskjoon nihkunud. Vea parandamiseks oli vajalik kordusoperatsioon, mis põhjustas patsiendile nii varalise kui ka mittevaralise kahju. Lahendust loo kirjapanemise hetkel veel ei ole.Mida teha, kui kahtlustad, et tehtud on raviviga?
Kui kahtlustad, et sinu või su lähedase tervisemuret lahendades on tehtud raviviga, saad sõltumatu hinnangu saamiseks pöörduda TKE. Komisjoni teenus on tasuta ning pöördumiseks ei ole reeglina vaja juriidilist tuge.Küll aga tuleb kasuks, kui on konsulteeritud mõne meditsiiniasjatundjaga, sest oluline on probleem õigesti sõnastada ning hinnata kogu meditsiinilist pilti tervikuna. Seega võiks enne TKEd pöörduda teisese arvamuse saamiseks mõne teise sama valdkonna eksperdi juurde, näiteks konkureerivasse meditsiiniasutusse. Teine arst või ekspert peaks suutma öelda, kas on üldse mõtet raviviga kahtlustada ning komisjoni poole pöörduda.
Kui otsus TKEsse pöörduda on tehtud, tuleb komisjonile esitada allkirjastatud avaldus tehtud protseduuri ning tekkinud probleemi kirjeldusega. Avaldus peab olema selgelt ja arusaadavalt sõnastatud ning peab sisaldama:
- patsiendi kontaktandmeid (nimi ja telefoninumber, e-posti aadress või postiaadress);
- kõnealuse tervishoiuteenuse osutaja andmeid (raviasutuse nimetus, arsti vm tervishoiutöötaja nimi ja tervishoiuteenuse osutamise koht);
- patsiendi allkirjaga nõusolekut (kasutada patsiendi terviseandmeid, mis on tema avalduse asjaolude selgitamiseks vajalikud.
Komisjon võib oma otsuses teha ettepanekuid, anda nõu või soovitusi, kuid ei saa kohustada arsti või raviasutust kompenseerima patsiendile arstliku vea tagajärjel tekkinud kahju. Rahalise hüvituse saamiseks võib patsient pöörduda kohtusse. Kahjunõude esitamine toimub eraldiseisvalt ja siin oleks juba mõistlik juristi poole pöörduda.
____________
Foto: Pexels, Daniel Frank